Põllumajandus on muutunud täppisteaduseks. Iga otsus põllul mõjutab lõpptulemust – tehtud investeeringutest saagikuseni. Võimalusi kulude kokkuhoiuks leitakse tihti just seemne arvelt. Kuid näiline sääst võib osutuda kogu hooaja kalleimaks veaks.

Viljakasvatajate sõnul võib 30 eurot hektari kohta kokkuhoidu tähendada 300 eurot kahju saagis ja kvaliteedis. Vaatame lähemalt, miks.

Seemnevalik pole lihtsalt tehniline detail

Seemne valik on üks olulisemaid otsuseid, mis mõjutab kogu saagi potentsiaali juba enne külvamist. Sertifitseeritud seeme ei tähenda pelgalt paremat kaubanduslikku nimetust – see tähendab, et seeme on läbinud range kontrolli oma päritolu, geneetilise puhtuse ning haiguste ja umbrohuseemnete puudumise osas. Selline seeme tagab ühtlase tärkamise, elujõulise alguse ja annab kindlustunde kogu kasvuperioodiks.

Vastupidiselt sellele on musta turu seemne vähem usaldusväärne, kuna selle päritolu ja kvaliteet on tihtipeale teadmata. See muudab sellise seemne kasutamise riskifaktori automaatselt kõrgemaks. Kuigi see võib näida soodsam lahendus, võib selles peituda nähtamatuid probleeme: haigustekitajad, umbrohuseemned, geneetiline kõikumine või lihtsalt ebaühtlane kvaliteet. Selliste riskidega võib kaasneda ebaühtlane tärkamine ja talvitumine, millel on otsene mõju saagi kvaliteedile ja saagikusele.

Kolm stsenaariumi, kus „kokkuhoid“ osutub kahjumlikuks

1. Tuulekaer: vaenlane nii põllul kui turul

“Ühel aastal arvasin, et hoian seemne arvelt kokku, aga sain lisaks 50 hektarile tuulekaera. Selle väljatõrjumine võttis aastaid. Seda viga ma enam ei kordaks,” meenutab viljakasvataja. 

Mitte sertifitseeritud seemne kasutamisel kaasneb oluline risk: puudub kindlus umbrohtude ja haiguste leviku osas, sest seemne kvaliteeti pole kontrollitud. Olgu tegu ise toodetud või niinimetatud „musta turu“ seemnega – kvaliteedistandardid ja järelevalve sageli puuduvad. Kuigi põllumehel on seaduslik õigus oma seemet toota, tehakse seda pahatihti ilma vajaliku hoolikuse ja puhastuseta. Veel suuremat ohtu kujutab aga illegaalne seemneäri, kus seemet ostetakse või müüakse ilma igasuguse kontrollita – seal kaob igasugune jälgitavus ja risk kahjustada kogu saaki on suur. Nii võib põllule sattuda ka tuulekaera seemet – üks tülikamaid ja raskemini tõrjutavaid umbrohtusid. Selle tagajärjed on karmid:

• saagikuse vähenemine,
• lisakulud herbitsiididele ja tõrjetöödele,
• halvem turustatavus või täielik müügikõlblikkuse kadu.

2. Väetise ja taimekaitse raiskamine

Ebaühtlane tärkamine tähendab, et osa taimi areneb kiiremini, osa aeglasemalt, mistõttu on kogu põlluhooldus keerulisem ja vähem tõhus. Kuna taimed on erinevates kasvufaasides, ei satu väetised ja taimekaitsevahendid õigel hetkel õigesse kohta. Tulemuseks on ebaühtlane kasv, madalam saagikus ja suurem raiskamine – nii rahaliselt kui ka ajaliselt, mistõttu:

• osa taimi ei saa vajalikke toitaineid või kaitset,
• haigused levivad ebaühtlases põllukattes kergemini ja nende tõrje muutub ebaefektiivseks,
• umbrohutõrje ei pruugi olla efektiivne, kui kultuuritaimed on ebaühtlases arengufaasis,
• kulud kasvavad, aga tulemus jääb tagasihoidlikuks.

Põllupidajad ei vali seemet pelgalt sertifikaadi pärast. “Tahan, et põld oleks puhas ja koristuspäeval ei tuleks ebameeldivaid üllatusi.”

3. Koristuskaod ja reguleerimata kasv

Sertifitseeritud seemne puhul on kasv ühtlasem, mis tähendab ka tõhusamat koristust ja väiksemaid saagikaotusi. Seevastu sertifitseerimata seeme võib anda ebaühtlase valmimise ja seab koristusele piirid.

“Kui kasv on ebaühtlane, ei aita ka parim reguleerija ega kombain – kaotad ikka saagis,” kinnitab viljakasvata, kes teab omast kogemusest, et et halva seemne eest maksad lõpuks igal rindel.

Excel ei valeta – kalkulatsioon, mis paneb mõtlema

 

Võtame näiteks väga lihtsa arvutuse: 1 ha talinisu ca 200 kg/ha 500 eur/ t (sertifitseeritud puhitud seeme). Sertifitseerimata seeme: ca 230 kg/ha (vilja maksumus II kategooria nisu 220 eur/t + puhis ja puhtimine 60 eur/t) ja vaatame, kuidas mõjutab seemnevalik majandustulemust:

35 eurot näilist säästu = 160 eurot tegelikku kahjumit. Natuke numbrid muutusid, peaks vist õige olema.

Kuidas sertifitseerimata seeme ennast õigustab?

Sageli nähakse sertifitseeritud seemne kõrgemat hinda kui lisakulu, kuid tegelikkuses sisaldab see sordi litsentsitasu – olulist panust tulevikku. See ei ole pelgalt maks, vaid investeering sordiaretusse, mis võimaldab teadlastel ja aretajatel arendada uusi, haiguskindlamaid ja kliimatingimustele paremini kohanduvaid sorte - eriti oluline talvekindlus, saagikus ja kvaliteet ka. Tänu sellele saab põllumajandus vastata muutuva keskkonna ja turu nõudmistele.

Sertifitseeritud seeme ei ole ainult kindlus tänaseks, vaid alus homsele. Nagu ütleb põllumees: “Mingil hetkel saad aru, et see, mida külvad, määrab rohkem kui ilm või väetis.” See mõistmine eristabki juhuslikku saaki stabiilsest ja planeeritud tootmisest.
 

Kui seemnevalikust sõltub saak, kas tasub riskida?

Põllumajanduses pole ruumi hasartmänguks. Iga tehtud valik, eriti külvamisel, mõjutab lõpptulemust rohkem kui mõnikord tunnistada tahaks. Sertifitseeritud seeme ei ole lihtsalt tootmissisend, vaid strateegiline otsus, mis toimib nagu kindlustuspoliis – vähendab riske, tagab ühtlasema saagi ja loob eeldused paremateks majandustulemusteks.

Tänapäeva põllumees peab tegema otsuseid teadmiste, mitte oletuste põhjal. Üks vale valik võib kaasa tuua palju suuremad kulud kui seemne hind ise. Sertifitseerimata seeme tähendab suuremat riski – aja, raha ja saagi arvelt. Usaldusväärne seeme on vundament, millele saagikus toetub. Kui teha teadlikke valikuid ja kasutada kvaliteetset seemet, on lihtsam saavutada stabiilseid ja häid tulemusi.